Katrina Kalda Un roman estonien

Ilus idee, vägikaikavedu autori ja tegelase vahel oli nii armas ja mõistetav, elegantne delikaatne väljendusviis, lõpp oli poeetiline. Minu jaoks kumas stiilis läbi väga meeldivana midagi eestilikku, teatud tüüpi tõelisust, jõudu ja kaalukust, mida prantsuse kirjanike puhul ei ole kohanud. Loodan et prantsuse publik oskab seda tajuda ja hinnata. Ootan huviga tõlget eesti keelde.

Kõige ilusam sünniaasta oli neist

d’Alembert ’il, matemaatiku asi, eks ole. Kuigi kes teab, kui raske tal siis Julie de Lespinasse ’iga elu oli. Diderot sünniaasta paneks ehk järgmiseks, entsüklopeedia-tegu tuleb ju ikka austada, ja siis Rousseau oma. Voltaire
’i sünniaastas oli kõige vähem elegantsi, aga ehk kuulsaks saamine ja libertiini-elu tasakaalustasid asju

1. jaanuar – ind, hämmastus, masendus

Vastavalt: Claude Duneton Punaste metsade taga – jah, tahaks enda ka aina vabamaks lugeda,

Javier Marias Kirjapandud elud – noneh, kas nad siis kõik lugesid ka nii palju, et elu libises ohmakaks? Või tuli see vaid kirjutamisest?

Ilmar Mikiver Ankruketi lõpp – õhtu käes, täiesti löödud, kuidas see kõik endasse sulatada, vaat siis kauaks jätkus innustust

WordPress.com

WordPress.com is the best place for your personal blog or business site.