Julius Evola “Inimene kesk varemeid”

Julius Evola „Inimene varemete keskel“ (Gli uomini e le rovine) põhjal on üks ta olulisi teese, et inimeste tegemistes ja ühiskondlikus sfääris on majandusega seotu liiga domineerivaks muutunud ja polegi olemas poliitilist jõudu, kes esindaks majandusest vabamat seisukohta. Ma ei tea, kas see arvamus on nii taunimist väärt, et sellest lugeda ega rääkida ei tohi. Teine Evola põhitees on millegi endast suurema isetu teenimine. Ka selles mõttes ei näe midagi valesti olevat. Majandus ja majandusnäitajad, raha tekitamine ja selle ümberjagamine või mittejagamine on nii kommunistide kui ka konservatiivide, nii sotsialistide kui ka liberaalide jaoks keskne, muu jaoks jääb kõigil neil aega vähe. Selle mõtte peale tuleb tihti ehmunult või vihaselt reaktsioon – aga kuidas me ilma raha ja majandusnäitajateta ikka saame, neid on ju vaja. Reaktsioon tuleb kiirelt, mõttepausita, valulikult. Enamusse meist on sügavale programmeeritud, et nii peab olema, muidu juhtuks midagi kohutavat. On olnud ühiskondi, mil majandus ei olnud primaarne, vaid millegi suurema teenistuses. Ma ei ole kindel, kas need ühiskonnad kõik olid meie praegusest viletsamad, või kui, siis kas nad oli viletsamad põhjusel, et keskenduti muule kui raha. Tegelikult loodan väga, et Eesti intellektuaalkonnas on piisavalt neid, kes tegelevad küsimusega, kuidas ühiskond võiks olla mitte rahakeskne, vaid inimkeskne, areneva, paremaks muutuda sooviva inimese keskne.

Kasemaa Minu viimane raamat

Alguses oli ka poeetilisust,  peategelasest õhkus raskete oludega hakkamasaamise reipust, peaaegu et uomo solare ‘le omast ellusuhtumist. Siis käis klõps, mille kohta öeldakse, et klõpsule järgnes “tegelik tõde”. Esimese poole tõde oli ju sama tegelik kui teise poole tõde, ehk see pööre ei paistnud toimuvat väga loogiliselt, või – see oli nagu peategelase hea tuju asendumine halva tujuga, noh, nii nagu inimestel ikka ette tuleb. Mõned asjaolud on raskemad, eriti noore ja toetuseta inimese jaoks, aga kui korra päikeseteele on asutud, siis on olud ja oma suhtumine hallatavad. Idaeuroopa päritolu üle kurtmine – kas sellest teemast juba tüdinetud ei olda? On ju juba neid asju hulk aastaid kirjutatud. Statistiliselt – enamus teistel mandritel elavatest inimestest oleksid ju justkui veel “viletsamast kohast”, ja lääne-eurooplasest on ka veel teatud osa inimesi ikkagi mitte kõige paremas olukorras, nii et see võrdub kurtmisega, miks inimene ei ole sündinud maailma 7 miljardist inimesest ehk nii 200 miljoni, ca 3% soodustatuima hulka. Aga on loominguline vabadus panna oma tegelased kurtma ükskõik mile üle:-)

WordPress.com

WordPress.com is the best place for your personal blog or business site.