Vladimír Macura “Bonne” – ka killuke “korrastatud” maailmast

Macura kirjutusviis on ilus ja sügav. Sellele lisaks jagaksin heameelt , kuivõrd olen “korrastatud” maailma kajastava otsingul – Macura suudab kujutada “korrastatud” maailma kuuluva inimese, Preisimaa Wroclawis elava professori siseilma, küll nähtuna pedantliku inimese pilgu läbi ja muigega – aga usutavalt. Hiljem arenes tema “korra” sisu küll selliseks, et see praegusaja inimese jaoks sümpaatne ei saa tunduda, ja veel raskem on nõus olla selle kaitsmise viisiga. Aga kui mingi konkreetse korra sisu on ahistav, sellest ei peaks ikkagi järeldama, et igasugune korrastatus väärib hukkamõistu, kuigi meie mõistes “head” korrastatust on ilmselt palju keerulisem esitada, selle allikatega paistab olevat õige raske kokku puutuda. Kas inimene vajab jumalat või jumal inimest, kas seetõttu on vaja uskuda, vastutus, valik … Teema vilksas korra kuskil keskel, ja tuli tagasi raamatu lõpus, oleks pikemagi arenduse üle hea meel olnud .