Jon Kabat-Zinn Sa oled alati kohal. Teadveloleku meditatsioon igapäevaeluks

Sellise raamatu mõõdupuude hulgas võiks olla sisendusjõud – võime aidata ekslema kalduv inimene tagasi teele, kus ta ju tahtiski olla, enne kui kõik muu ta endasse võttis, anda inimesele jõudu.

Kabat-Zinn kirjutab neutraalses keeles, ta paistab olevat vastuvõetav erineva ilmavaatega inimestele, tema nimele toetudes on töö- ja kontorimaailmas vist päris palju asju inimlikumaks tehtud.

Muidugi ootab sellisest raamatust ka teadmisi ja tehnikaid, ning nende sobivus kellelegi sõltub sellest, mida ta enne lugenud ja harjutanud on. Eesti inimesed peaksid käsitletavas valdkonnas eeldatavasti olema kokku puutunud suure hulga süsteemidega, mh ka eestis loodud või siis otse ja ilma lääne vahendusteta idast üle võetud süsteemidega, ja ehk keskmiselt hingepidi üsna heal järjel. Ka on, kui ootamatu see väide ka ei paistaks, meie kultuur rõõmsam, sest on hingelisem ja vähem jämemateriaalne, seotud rohkem tõelisega – ja see teeb meie elu ning seda, millisest seisust alates mediteerida, lihtsamaks. Aga eks sealtpoolt ole probleeme usinalt imporditud, võib-olla on nad siis kõik kohale jõudnud, nii et vahest kiidan meid ilmaasjata.

Olgu kuidas on, see raamat võib anda häid harjutusi, teadmisi ja vaatenurki sellegipoolest.

Ehk on tekst ka pisut paljusõnaline ja autori päritolumaailma tavade kohaselt mitte väga struktureeritud. Mõned asjad on pisut tautoloogilised. Vahest Masingu järgi mõeldes – on asju, mida romaani-germaani keeltes on raske seletada, eesti keeles aga imehõlbus, ja esimeste kohmakas ringitammumine tuleb kuidagi eesti keelde saada. Aga igal juhul on hea, kui asja seletust pakutakse paljudel eri viisidel, mõnele jõuab paremini kohale nii, teisele teistmoodi öelduna, peaasi, kui suureneb kohalejõudmise tõenäosus:-). Siis nimetaks juurde ka paar oma lemmikut – meditatsiooni kohta näiteks Paul Wilsoni “Vaikus”. Ja kui tahta millegi mõistmiseks struktuuri, siis Ingvar Villido süsteem võib üksjagu pakkuda.

Üksikutest kohtadest:

On antud sõbralikke meditatsioone – mäena, järvena jne. Ja hulk harjutusi kuidas olla teadlik sellest, mida teeb, aga näiteks ka väike harjutus vihast hoidumiseks (lk 115).

On arutlusi: teadlikkuse ja mõtte suhtest (lk 98), lk 185 kasutada elu kui oma õpetajat, kohaloleku teema mh, et mediteerimine ise ei muuda inimest immuunseks kalduvuse suhtes minna kuskile mujale, lootes et seal on lahendus. On arutlusi teleri mõjust (lk. 164) üleolevast suhtumisest loodusesse (lk 166), ahimsa põhimõttest (lk 201).

Eriti sümpaatne on käsitlus teemal “Mis on siin Maa peal minu tõeline töö” ja teadlikkusest läbi küsimuste esitamise.

On ka Ilusaid kujundeid, näiteks pliidipuhastusest (lk 190) kasulikke tähelepanekuid mis võiksid aidata meditsiinisüsteemi inimlikustada (lk 176), samuti mõtteid lapsevanematele. On hulk asju, mida pole vaja siin praegu loetleda.

Vähem nõus olen sellega, et lk 156 osa heasoovlikkuse meditatsiooni on antud läbi negatiivsete sõnade, samuti lk 114 “Nagu ülal nii ka all” – ei öelnud mitte üksnes hiinlased vaid ka Hermes Trismegistos ja hulk teisi. Aga sarnased asjad pole olulised.

Kirjastus Varrak, 2015

Harjutus Valdur Mikita “Lindvistika” teemal

Harjutus Valdur Mikita “Lindvistika ehk metsa see lingvistika” poolt ette antud teemal – tantsida pimedas toas Erik Satie Gymnopédies järgi, nii et õuest tuleb läbi akna kolme lambi valgus, luues kolmekordse varju, tantsidagi neile varjudele. Erik Satie ei kanna küll soomeugrilase austavat tiitlit ja teema on seotud spartaga, aga ehk otsis ta sarnast maailma? Huvitav kas ka Pasqual Quignard otsib midagi, mille Mikita peaaegu üle leidis? Mille leidmise lootus ongi suurim kuskil Lõuna Eesti metsas. Keegi võiks Quignard’ile teada anda, Quignard’i kohtumisest sellise metsaga võiks midagi üleeuroopaliselt kaunist loota.

WordPress.com

WordPress.com is the best place for your personal blog or business site.