Ernst Cassireri “Uurimus inimesest. Sissejuhatus inimkultuuri filosoofiasse” ja Aare Keele “Kuidas saada inimeseks”

Lugemislaual sattusid nad kõrvuti ja mingi tähendus ses juhtumuses vast on.:-)

Peale esmapilgu sõnamängu, küsimuse, kas enne on vaja inimeseks saada et siis inimest inimesena uurida, või enne on vaja uurida ja siis saada – tasakaal on oluline ja ehk sügavam kui paistab.

Küsimus on paljude kultuuriinimeste, loovinimeste aja ja energia mõttekast kasutamisest – (kui paljud nende hulgast tahaksid, et maailm oleks mingil viisil elusam ja ilusam, kui palju neid, kelle jaoks küsimus on muus – omada diskursuses võimu, selles kombekalt toimida ja kui valitsev diskursus ütleb, et tuleb toimida vihas ja lõhkumises, siis nad seda truualamlikult ka teevad? )

Aare Keele raamatu lk 63 – neutraalne suhtumine võib vahepeal olla parim.

Inimeste hulka loeme nii need, kes kõigest hingest püüavad olla arukamad, teistega arvestavamad ja nii edasi, kui ka need, kellel on kõik ükskõik. Järeldused nende kohta ja reeglid on justkui samad. Bioloogiliselt inimesena sündinul on võimalus inimeseks kasvada, see võimalus on alati olemas, aga nõuab teatud pingutust. Ühte teed selleks seletab Aare Keel.

Kas kultuuriteadustel oleks võimalik suunata rohkem oma mõistmispüüdest hingestatud inimesele, kelle eesmärk elus on areneda ja mõista, mitte teenida majandusnäitajaid, vast olla õnnelik ja teadlik?

Kas Aare Keelel võiks olla tahtmist kirjutada selle, mis ta raamatus kirjutas, ka kultuuriteadlasele loetavas keeles? Nii et need oleksid rohkem “lubatava” diskursuse raames, vast võiks sest mõndagi head tulla.

Pildid saavad teha mitut asja – äratada ostutähelepanu, ehmatada ja hirmutada arenema, näidates, et muidu läheb pahasti, aga ka toita hinge kooskõlalisega. Viimast on ka, kahele esimesele on aga rohkem rõhku pandud.

Kas raamat on suunatud – arengutee alustajale, kellelegi, kes on juba edenenud või mõlemale? Piltide järgi paistab, et raamat on suunatud alustajaile. Teel olijad vajavad pigem hingetoitu kui hirmutamist.

Millised näited on juba kellelegi tuttavad ja millised mitte, pole kunagi lihtne lahendada.

Kuivõrd kavas on ka teised raamatud, ja kui juba kirjutamine ette võetakse, – kuna arengul ja elamiseks abiks olevaid raamatud pole tegelikult lihtne zanr kirjutada ja et ette võetud teema oleks tervikuna ja korrastatult kaetud – võiks olla abiks võimalikult palju kõrvalpilke – tähelepanelikke käsikirja lugejaid, ehk hea sisutoimetajagi?

Cassireri teksti arutelu siinses nupukeses parem vast ei arendada.:-)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

WordPress.com

WordPress.com is the best place for your personal blog or business site.

%d bloggers like this: