milleks ja mis

Tuuleiil kes ei tea tuhkagi, võib ju tuulata, muu hulgas suuri küsimusi, kes talle seda ikka pahaks paneb?:-)

Tuuleiil on mu kolmas nimi.

Mu seinal ripub silt:

Ilmakord saab olla inimlik, armastav ja koostöine, loov, sõbralik, ilus, kuulav ja mõistev, vaikne, peenekoeselt korrastatud, suudab tasasena panna vastu jõule, jätkusuutlik ja arenev, suudab korrastada endale lisanduvaid elemente, austab inimest ja loodust, on helde ja vaba ahnusest, rahavaba. Inimene on isiksusena austatud ja valib rõõmsalt terviku teenimise.“

Ja teine silt:

südikus 200 erapooletus 250 valmisolek – abivalmidus 300 heakskiitvus 350 mõistuslikkus 400 armastus 500 rõõm 540 rahu 600“

Alla200 nähtusi pole mõtet silme all hoida, kuigi on hea suuta noodki ära tunda. Seda, mis tuleb kõrgemal kui 600, tahaks hea meelega kogeda, aga küllap on allpool enne veel tegemist.

Teine silt on David R Hawkinsi põhjal, tema asju julgen paljude hulgast soovitada, see on värav, millest on üsna kerge sisse pääseda ja ta pakub edasiviivat teed. Võib vaadata „väetasemeid“.

Sellises koordinaadistikus saab käia peaaegu ükskõik millist teed.

Siinkohal võibki lugemise ära lõpetada, ülejäänu on üksikasjad.

Ise olen vahel käinud kirjutaja, vahel mediteerija ja mõistmise otsija teed, oma tarbeks olnud koos geobioloogide ja bioenergetikutega. Suurema osa ajast toimin juristina, mis on mu hinge jaoks kauge, sellisena valus, ilus ja õpetlik, ja kui kummaline see ka pole, maailm on välist tunnustust jaganud enim ses viimases.

Millist teed käies suudan teiste jaoks tegelikult kõige rohkem anda? Kas on mõtet, kas on võimalik teed kajastada?

Kunagi arvasin, et võiks püüda

ühendada kirjutaja tee ja areneja tee?  Kas kirjandusel ja kunstil on võimalik vabaneda madalate väetasemete lõksust, kuhu nad mitmel põhjusel sattunud on ja heliseda inimliku maailma heaks?

Paar punkti:

Iga halvustav, hukka mõistev sõna ja mõte muudavad halvustaja jaoks edasiminekut raskemaks, iga lugu pidav ja imetlev mõte aitab edasiminekuks avaneda.

Igaüks vastutab ise oma füüsilise, hingelise ja vaimse heaolu ja terviklikkuse eest. See kehtib ka loomeinimeste kohta. Vastutustundlikult on ka meeldivam elada kui laastavalt.

Inimese elu eesmärk võiks olla targemaks, paremaks ja õnnelikumaks muutumine. Kellelegi, ka iseendale raha teenimine saab olla vaid vahend.

Millele keskendutakse, see kasvab. Kui vihaselt võidelda kurjaga, kasvab viha ja kurjuse koguhulk. Ehk tasub vahepeal kirjutada ja mõelda pigem lahkusest ja armastusest, inimlikul ja targal viisil. Miks see nii on, selle kohta on palju kirjutatud. (Või on siiski vaja siin korrata? Antagu siis teada:-)) See ei tähenda, et halvast üldse kirjutama ei peaks, aga kui see ette võtta, siis aruka kaalutluse tulemusel ja teisi võimalikult vähe kahjustades. (vt ka eetilise energia tasemete juttu). Pole ei meeldiv ega vii kuskile, kui negatiivsus domineerib. Negatiivsuse elegantsitamine oli 19.-20. sajandi poosimäng, meil on targematki teha.Kuivõrd lõhkumisest on niigi palju juttu, on lõhkuvad asjad tihti ka igavad.

Kas kirjutada siin blogis sellest, millega pole nõus? Kirjutan mõne raamatu kohta siia sarjava sõna vaid siis, kui on lootust, et see midagi paremaks teeb. Nii satub nendest raamatutest, mis mu lugemispäevikus miinusmärgi või nulli saavad, siia väga väike osa. Parema meelega kirjutan heast.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

WordPress.com

WordPress.com is the best place for your personal blog or business site.

%d bloggers like this: